Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025

Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 on ilmunud! See on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Siin blogipostituses vaatame, mida on ÕS 2025-s uut võrreldes eelmisega ning kuidas uut sõnaraamatut kõige paremini kasutada.

Uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025

ÕS 2025 ilmus nii veebis kui paberil. Uues ÕS-is on u 60 000 märksõna, sealhulgas 7000 kohanime, ning märksõnapesades veel u 30 000 liitsõna ning tuletist. Võrdluseks: Sõnaveebi sõnastikes on kokku üle 420 000 märksõna. Seega on ÕS suhteliselt väike sõnaraamat. Mahupiirang on karm, sest vastasel juhul ei saaks ÕS (ühes köites) paberil ilmuda.

ÕS 2025 püsib muutumatuna kuni järgmise ÕS-i ilmumiseni (arvatavasti seitsme aasta pärast). Veebiversioonis on ÕS-i töörühm lubanud parandada ilmsed vead, kuid uusi sõnu ei lisata ning sõnade kohta käivat infot ei muudeta. See on vajalik, et hoida trükitud ÕS ja selle veebiversioon ühesugusena.

Uus õigekeelsussõnaraamat on koostatud samade põhimõtete järgi kui eelmine, suuri muutusi info esitamisel ei ole. ÕS-i veebiversioon on loodud Sõnaveebi kõrvale, ÕS-ist on hõlbus Sõnaveebi liikuda. ÕS-ist saab järele vaadata sõnade õigekirja ning käänamise-pööramise: need kuuluvad keelenormi alla. Käänamise-pööramise kohta annavad nii paber- kui veebi-ÕS ainult lühiinfo, ikka juba mainitud mahupiirangu tõttu.

Mis on muutunud?

Nagu öeldud, suuri muutusi võrreldes eelmise ÕS-iga ei ole. Küll aga on uuendatud ÕS-i sõnavara, ÕS-is kajastuvad aastatel 2018–2025 tehtud Emakeele Seltsi keeletoimkonna kümme otsust, sest ka need on osa keelenormist. Suurima uudisena esitab ÕS 2025 soovitusi ja selgitusi sõnade ja nende kasutuse kohta. Soovitused on Sõnaveebis näha olnud juba mitu aastat, nüüd on need lühikujul jõudnud ka ÕS-i. Allpool kirjutame kõik muutused täpsemalt lahti.

Uue ÕS-i sõnavara

Eelmise ehk ÕS 2018-ga võrreldes on lisandunud umbes 500 uut sõna. Nii on leiab vastses ÕS-is näiteks õpiampsu, diginomaadi, maksuküüru, roheaktivismi, tehisaru ning üleminekukooli.

Teisest küljest on uuest ÕS-ist välja jäänud hulk vanamoelisi, harvu ja madalkeelseid sõnu. Nii ei leia uuest ÕS-ist enam näiteks järgmisi sõnu: anskop, eetsi, jönt-jönt, laberik, lämu, toodam, tunavune, mölakas, munn.

ÕS-i eesmärk on esitada eelkõige sellist sõnavara, mida kasutatakse ametikeeles. Just seetõttu katab uus sõnavalik ühiskonnas viimastel aastatel olulisi teemasid, näiteks koroona-, ökoloogia- ning digipöördesõnavara, kuid välja on jäetud sõnu, mida ametikeeles tõenäoliselt ei kasutataks.

Keelenormi muutused keeletoimkonna otsuste alusel

Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 kajastab ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid, mis on tehtud kahe ÕS-i ilmumise vahepeal. Otsuseid on sel ajal tehtud kümme, lisaks kaks seisukohavõttu võõrsõnade kirjapildi ja käänamise kohta. Eesti keelenorm muutubki vaid keeletoimkonna otsusega, EKI ise keelenormi puudutavaid otsuseid ei tee.

Olulisemad tehtud otsused, mis ka ÕS-is kajastuvad, puudutavad järgmisi teemasid.

Kujundlikke nimetusi võib nüüd kirjutada nii suure kui väikese tähega, näiteks raudne leedi ja Raudne Leedi; tõusva päikese maa, Tõusva päikese maa ja Tõusva Päikese Maa.
Teatud as-lõpulisi sõnu võib nüüd käänata kahte moodi, näiteks sobib nii kitsas : kitsast kui kitsas : kitsat; kirgas : kirgast kui kirgas : kirkat.
Teatud võõrsõnu saab nüüd kirjutada häälduspäraselt, näites sobivad nüüd nii gala kui gaala, tsunami ja tsunaami.
Tegusõnade pööramisel sobib nüüd nii tud- kui tet-vorm, näiteks nii kirjutatud kui kirjutet, nimetatud kui nimetet.
Käskivas kõneviisis sobib nüüd nii ärme loeme kui ärme loe, ärme hakkame kui ärme hakka.
Sõna õudne saab nüüd käänata kahel viisil, nii õudne : õudse kui õudne : õudsa.
Sõnu viis ja kuus saab nüüd käänata kahtemoodi, viit ja viite ning kuut ja kuute.
Tegusõna julgema saab nüüd pöörata kahel viisil, julgetakse ja juletakse.
Nüüd saab kirjutada nii araabia numbrid kui Araabia numbrid, enne loeti normikohaseks vaid väikse tähega kirjutus.

Nagu näha, siis otsused puudutavad üsna spetsiifilisi pisiasju. Suures vaates on eesti õigekiri valmis ja keelenorm paigas juba sada aastat.

Keelesoovitused

Vahest suurim uudis ÕS 2025-s on uuenenud ja täielikult ümber töötatud soovituste osa. Alates ÕS 1999-st on inimesi suunatud teatud sõnu teiste asemel kasutama, nüüd on soovituste iseloom muutunud: antakse taustainfot, et kirjutaja saaks teha teadliku valiku. Teisiti öeldes on soovitused asendunud selgitustega. ÕS-is on selgitused paigutatud sõnaartikli lõppu. Selgitused on Sõnaveebis nähtavad olnud juba mõnda aega, nii et inimestele, kes harjunud sealt infot otsima, ei ole need päris uudiseks.

Nii näiteks saab soovitustest teada, et

sõnad järgi, järele ja järel on paljuski sünonüümid;
enamik, enamus ja enamjagu on sünonüümid, mis tähendavad ‘suurem osa’;
tekstis sobivad nii sõna aastaringselt kui väljend aasta ringi;
kuigi aktus tähendab pidulikku koosolekut, võib tähenduse rõhutamiseks öelda pidulik aktus;
šerpa kasutamine koormakandja nimetusena võib mõjuda halvustavalt;
sõna duplikaat on laenatud ladina ning dublikaat vene keele kaudu, kusjuures esimene on kasutuses sagedasem;
sõnale täna on lisandunud tähendus ‘nüüd, praegu’ ning vahel sobivad selle asemel sünonüümid praegusajal, tänapäeval, nüüd, praegu.

Seega ei soovitata enam lihtsalt ühte sõna teise asemel, vaid antakse infot näiteks sõna kasutuse, päritolu, stiili ja teiste sõnastusvõimaluste kohta. See peaks kirjutajal aitama teha teadlikku ja konkreetsesse teksti sobivat valikut. Kasutajate tagasiside näitab, et uued soovitused vajavad veidi harjumist: pärast soovitusega tutvumist tuleb inimesel teha otsus, milline sõna teksti ikkagi sobib.

Kas ainult ÕS-ist piisab?

Kas kooliõpetuses ning tekstide kirjutamisel saab hakkama ainult ÕS 2025 kasutades? EKI keelekorraldajad soovitavad peale ÕS-i kasutada ka Sõnaveebi, EKI teatmikku ning vajadusel teisigi keeleallikaid. Miks nii?

Esiteks on ÕS-is suhteliselt vähe sõnu, koos liitsõnade ja tuletistega alla 100 000. Sõnaveebis on aga kokku üle 420 000 märksõna (sealhulgas terminibaasides leiduvad oskussõnad). Tuleb meeles pidada, et ÕS ei ole lubatud sõnade loend. Kui sõna ÕS-is ei ole, tulekski otsida seda just Sõnaveebist. Sealne ühendsõnastik on keelenormiga kooskõlas ning seal leiduvat keeleinfot saab ametlike tekstide kirjutamisel julgesti kasutada. EKI soovitab Sõnaveebi ÕS-i kõrval kasutada ka kooliõpetuses.

Teiseks püsib ÕS 2025 muutumatuna järgmise ilmumiseni. See tähendab muuhulgas, et ÕS-i ei lisata vahepeal keelde lisanduvaid sõnu. Küll aga uuendatakse pidevalt Sõnaveebi, seega leiab ka uudissõnad just sealt.

Kolmandaks teeb omasoodu tööd Emakeele Seltsi keeletoimkond, kelle otsused vastavalt vabariigi valitsuse määrusele samuti keelenormi määravad nagu ÕS. Keeletoimkond ei tee oma tööd ÕS-i rütmiga kooskõlas, vaid omasoodu. ÕS-ide ilmumise vahepeal tehtud otsuseid tuleb vaadata keeletoimkonna kodulehelt, info nende kohta avaldatakse Sõnaveebi ühendsõnastikus vastavate märksõnade juures.

Neljandaks ei ole ÕS-is üldiselt esitatud sõnatähendusi. Mõne sõna juures on tähendusvihje, näiteks sünonüüm või näitelause, kuid täistähendust tuleks vaadata Sõnaveebi ühendsõnastikust.

Viiendaks saab sõnaraamatust infot ainult sõnade kohta, aga selge (ja kirjakeele normile vastava) teksti koostamiseks tuleb tunda ka lause- ja tekstitaseme keelereegleid. Need on kirjas EKI teatmikus ja õigekirja põhireeglites.

Just neil viiel põhjusel tuleb ÕS 2025 kõrval kasutada ka teisi keeleallikaid.

Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ilmumine on eesti keelekogukonnale suur ja pidulik sündmus. ÕS 2025 on turvaline keeleallikas igapäevaseks kasutuseks ning samuti eesti keelekorralduse järjepidevuse sümbol. Meie ÕS näitab, et eesti keel muutub, õitseb ja areneb.

***

Sellest, mida ÕS-ist otsida ei tasu, saad lugeda ERR-is ilmunud artiklist.

EKI on koostanud uue ÕS-i korduma kippuvate küsimuste rubriigi.

Sõnaveebi kasutusjuhendi leiad meie blogipostitusest.