“Ja vaadates, mis ümberringi toimub, kuulates, kuidas nii noored kui vanad tänaval kõnelevad, inglise keel on… või kuidas seda kutsutakse… mingi väljend levib selle kohta, estonglish vist, see on sügav ohumärk meie keelele,” põhjendas Pärt Uusberg, miks 2023. aasta noorte laulupeol kõlasid vaid eestikeelsed laulud.
“Kui kuulata tänaval mööda kõndivaid noorukeid või vaadata paljude Eesti suunamudijate videoid, jääb kõrvu kriipima tihe inglise-eesti segakeel,” kahetses Liina Salekešina mõni aeg tagasi Tartu Postimehes.
Selliseid väited võib kohata nii traditsioonilises kui sotsiaalmeedias. Kuidas sellesse muresse suhtuda? Kuidas neid väiteid kontrollida? Otsisime välja mõned uuringud*, et anda lugejale kaasaegsele keeleteadusele toetuvad selgitused.
Mida ütlevad uuringud?
Otsisime välja mõned inglise keele mõju käsitevad uuringud. Kaks neist, Tartu ülikooli keeleteadlaste uuring teismeliste keelest eestis ja Helin Kase doktoritöö, käsitlevad noortekeelt ning digiLabori uuring ajakirjanduskeelt.
Saime teada, et uuringute põhjal on inglise algupära sõnade osakaal eesti meediakeeles alla 1% ning noortekeeles alla 3%.
Tõepoolest, ajalooliste oludega võrreldes ei ole seda sugugi palju. Saksa keelest pärit sõnade osakaal 19. sajandi lõpus ning vene sõnade osakaal 20. sajandi alguses oli mitu korda suurem.
Lisaks näitab ajakirjanduskeelt käsitlev digiLabori uuring, etinglise päritolu sõnade osakaal meediakeeles on 21. sajandi algusega võrreldes märgatavalt langenud.
Helin Kask on oma doktoritöös leidnud, et noored laenavad inglise keelest tihti, kuid kasutusele võetavad sõnad viitavad tihti spetsiifilistele esemetele või nähtustele, millel eesti keeles veel juurdunud vastet ei ole. Sellised sõnad on näiteks highlighter ja giveaway. See on loomulik: kui elu muutub ja areneb kiiresti ning uusi mõisteid lisandub hulgakaupa, on laenamine loomulik ja järeleproovitud viis vastsete sõnade keelde toomiseks.
Teiste keelte mõju eesti keeles
Eesti keel on kogu oma ajaloo jooksul puutunud kokku teiste keelte ja kultuuridega. Need on mõjutanud eesti keelt ning eesti keel omakorda neid. Toome allpool mõned näited keelekontaktidest.
Umbes kolm tuhat aastat tagasi puutusid meie esivanemad kokku balti hõimudega. Neist kontaktidest on meie keelde jäänud hulgaliselt sõnavara, muuhulgas tolleaegset kõrgkultuuri peegeldanud põllunduse ja metsmesinduse alalt, näiteks hani, hein, hernes ja mets. Balti laene on ka meie põhisõnavaras, näiteks hammas ja kael, millest võime järeldada, et kontaktid olid väga tihedad ning välistatud pole, et ühiskond oli kakskeelne.
Pärast ristisõdijate vallutusi rääkisid Maarjamaa ülikud saksa, täpsemalt alamsaksa keelt. Selles keeles aeti asju ja peeti kohut. Meie esivanemate keel taandus taludesse. Ürikutes on vihjeid, et ka mõni edasipüüdlik eesti soost inimene leidis tee valitseva kihi hulka. Me ei tea nendest midagi täpsemat, sest nad saksastusid ja võtsid omaks saksa keele. Meie keeles on siiani sellest perioodist palju jälgi (või peaksime ütlema arme), muuhulgas arvukalt laensõnu, näiteks loss, köök, arst ja kokk.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel läks moodi Soome ja soome keel. See oli koht, kuhu taheti minna, see oli keel, mida taheti osata. Sel ajal kinnitas eesti keeles kanda hulgaliselt soome laene. Suur osa neist olid moesõnad, millest suur osa on unustatud ning keeles on kanda kinnitanud mõned, näiteks reka, mikrouun, tagi ja tonn (tuhande tähenduses).
Samuti saame (keele)ajaloos eristada ka slaavi, germaani, saksa, vene ja soome perioodi, mis kõik on jätnud meie keelde väikema või suurema jälje. Praegu elame läbi inglise mõju perioodi. Mis keel meid järgmiseks mõjutama hakkab, võime vaid oletada.
Estonglish ei tungi peale, see on kõigest müüt
Selles postituses viidatud uuringute põhjal saab öelda, et keeleteadlaste meelest on inglise mõju eesti keelele kui tervikule pigem väike ega kujuta endast ohtu eesti keele tulevikule. Eesti keelel läheb praegu hästi ning tema tulevik sõltub eelkõige sellest, kas noored põlvkonnad soovivad seda õppida ja oma lastelegi õpetada.
Seega on inglise mõju eesti keeles mõnevõrra tunda, kuid estonglish ’i pealetung on kõigest müüt.
Kui soovid eesti keele kohta rohkem teada, siis kutsu Kõnetoru koolitama! Tuleme meeskonnaüritusele kohale või räägime keelejuttu võrgukoosolekul. Meil on teile varuks tunniajane hoogne, hariv ja lõbus keelejutt. Aitame praktiliste harjutuste ja ootamatute näidete abil aru saada, mis on keelejuttudes tõde ja mis müüt. Kas keeles on kõik vabaks lastud? Miks on vaja õigekirja ja miks see õigupoolest tähtis on? Mis on ühist keelevalikutel ja lõhikstel teksadel? Lubame, et iga osaleja saab keele kohta teada midagi uut!