Kust saada keelenõu? Soovitame parimaid keeleinfomaterjale

Ilmselt on iga tekstikirjutaja vahel tundnud, et vajab keelenõu. Mõnikord on keeruline oma mõtete struktureerimine ja terviklikuks tekstiks seadmine. Sellisel juhul võib abi olla meie blogipostitusest, kus seletame lahti hea tarbeteksti kirjutamise protsessi. Tihti tekivad teksti kirjutades ka küsimused õigekirja kohta. Kas ja ette ei käi kunagi koma? Kas kasutada oma- või võõrsõna? Kas atentaat või atendaat? Kust leida abi selliste keeleküsimuste korral?

Selles blogipostituses jagame teiega oma kogemust ja anname ülevaate kaasaegsetest ja usaldusväärsetest keeleabiallikatest, mida igal tekstikirjutajal kasutada soovitame. Sealt peaksid leidma lahenduse suurele osale küsimustele, mis sul ühte tavapärast tarbeteksti kirjutades ette võivad tulla.

 

Teksti kirjutamine on nagu matkale minek: vaja on sihti, plaani ja vahel ka abivahendeid. Foto: Unsplash

EKI teatmik

Kõige ajakohasem ja täiuslikum keeleinfoallikas eesti keele kohta on eesti keele instituudi loodud EKI teatmik. Teatmikus on info korraldatud teemade ja keeletasandite kaupa. Kõige lihtsam on siiski vajalikku infot leida otsingut kasutades: see toimib kiiresti ja tõrgeteta. Menüüd lapates võib ära eksida, sest käsitletud teemasid on palju. Nii saab teatmikust otsida infot komareeglite, kokku-lahkukirjutuse, võõrsõnade, sõnamoodustuse, terminite, nimede jm kohta. 

 

Põhireeglid

Juunis 2024 avaldati EKI teatmikus värsked eesti keele õigekirja põhireeglid. Sisulised uuendused on pigem väikesed. Pigem on tegu reeglite vormivärskendusega: need peaksid nüüd olema selgemalt sõnastatud ja asjakohaste näidetega varustatud. Põhireeglite lehe paremas tulbas on sisukord, mis aitab 63 reegli hulgas paremini järge hoida.

 

 

Sõnavalik

Kui sul tekib küsimus mõne konkreetse sõna õigekirja, tähenduse, kasutusvaldkonna või stiili kohta, siis on kõige mõistlikum kasutada mõnda veebisõnastikku. Nende valik on üsna lai. Allpool tutvustame neid, millest meie hinnangul on tarbeteksti kirjutamisel kõige rohkem abi.

 

Sõnaveeb

Sõnaveeb on eesti keele instituudi hallatav keeleportaal, kust leiab üle 200 sõnastiku ja terminibaasi. Portaali on koondatud umbes 200 000 märksõna. Samuti on Sõnaveebi koondatud ühe märksõna kohta väga palju erinevat infot. See on ühteaegu nii portaali tugevus kui nõrkus: ühest küljest on Sõnaveebi koondatud väga paljude sõnade ja terminite kohta rikkalikult eripalgelist teavet, kuid teisest küljest võib märksõnavaadet olla keeruline haarata ja raske on leida kiirelt just seda infot, mida parasjagu vaja.

Sõnaveebi kasutusjuhendi kohta avaldame peagi eraldi blogipostituse.

 

Õigekeelsussõnaraamat

Õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS 2018 on kirjakeele normi alus. See tähendab, et just avaliku sektori tekste kirjutades on turvaline toetuda ÕS-is leiduvale materjalile. Seda seetõttu, et avalikes tekstides tuleb järgida kirjakeele normi.

ÕS-ist leiad 57 000 märksõna, käänd- või pöördkonna, mis sõnamuutmisel abiks võtta, osa märksõnade puhul ka sõnatähendus ja näitelaused.

Kui näiteks keegi väidab, et kodunt sõna kodu seestütleva käändena ei ole sobi ametlikku teksti, siis ÕS aitab aru saada, et sobib küll. Või kui näiteks öeldakse, et peagu ei sobi kirjakeelde, peab kasutama varianti peaaegu, siis on taas abiks ÕS – selgub, et mõlemad vormid on kirjakeelde sobivad.

Samas tuleb silmas pidada, et praegu kehtiv ÕS fikseerib kirjakeele seisu aastal 2018. aastal ehk kuus aastat tagasi. Seega ei leia sealt paljusid sõnu, mis meie ühiskonnas sellest ajast alates aktuaalsed on, olgu see siis koroona, rohepöörde või Ukraina sõjaga seotud sõnavara. Lisaks ei kajasta ÕS 2018 otsuseid, mille on sellest ajast alates teinud emakeele seltsi keeletoimkond. Need otsused on nimelt samuti kirjakeele normi alus.

 

 

Nimed

EKI keelenõu andmetel on eesti perenimede käänamine küsimus, mille kohta on alati olnud palju päringuid. Perenimede käänamisreeglid ja -juhised leiad EKI teatmikust. Levinumad eesti perenimed on koondatud eraldi andmebaasi. Eesnimede käänamise kohta saab juhiseid selleteemalisest artiklist.

 

Võõrkeelsed isikunimed

Võõrkeelsete isikunimede puhul kehtivad samad reeglid kui võõrkohanimede puhul. Teatud isikunimed on kombeks mugandada, näiteks vene tsaaride ja usutegelaste nimed. Täpsemat infot saab EKI teatmikust

 

Eesti kohanimed

Eesti kohanimede kohta saab infot Sõnaveebist – need on lisatud tavapäraste märksõnadena. Sõnaveebist leiad mugavalt ka kohanime käänamisinfo.

 

Võõrkohanimed 

Maailma maade nimekirja leiab EKI teatmikust. Paljud võõrkohanimed on olemas ka Sõnaveebis. Need, mida Sõnaveebis ei ole, saab järele vaadata kohanimeandmebaasist. Maade kahe- ja kolmetähelised lühendid leiab EKI teatmikust.

 

 

Lausestus ja tekst

Kui vaadelda kirjutamist lause ja terve teksti tasemelt, siis on konkreetset keelenõu anda keerulisem: kõik sõltub teksti eesmärgist, sihtgrupist, autori isiklikest eelistustest jm. Saame siiski soovitada materjale, kust võib leida põhimõtteid ja praktilisi soovitusi teksti kirjutamiseks.

 

Selge keel

Tarbeteksti kirjutamisel on abiks selge keele põhimõtted. Nende kohta saad kiire ülevaate meie selgele keelele pühendatud Instagrammi-postitusest. Täpsemalt saab selge keele kohta ülevaate EKI teatmiku tekstisektsioonist.

 

Sõbraliku sõna juhend

Kui kirjutad veebitekste, siis on just sinu vajadustele loodud sõbraliku sõna juhend. Eelkõige keskendub see avaliku sektori tekstidele, eesti.ee-le ja valitsusasutuste veebilehtedele, kuid hea ülevaate (või asjakohased meeldetuletused) saab sealt igaüks, kes loob veebisisu. Sealt leiab selgesõnalise juhendi tekstikirjutuse põhitõdedest, piltide ja videote valimisest ning tabelite ja skeemide kasutamisest teksti ilmestamiseks.

 

 

Kui juhenditest jääb väheks …

Juhul, kui sa ei leia siin blogipostituses viidatud materjalidest vastust oma keeleküsimusele, saad küsida keelenõu EKI keelekorraldajatelt või leida endale sobiv koolitus näiteks Kõnetoru pakutavate hulgast.

 

Keelenõuvakk

Kui sul tekib keeleküsimus, millele sa eelnevaist materjalidest vastust ei leia, on mõistlik otsida, kas sind huvitavale küsimusele on juba vastatud EKI keelenõuvakas. Aprillis 2022 arhiveeris eesti keele instituut vana, mitme tuhande sissekandega vaka ning alustas uue koostamist. Paraku ei ole uues vakas veel kuigi palju sisu, kuid mõnele põletavale õigekirjaküsimusele leiab sealt siiski vastuse.

 

EKI keelenõu

Kui sul ei õnnestu kirjalikest materjalidest vastust leida, saad keelenõu küsida eesti keele instituudi asjatundjatelt. Nõu saab küsida nii telefoni teel (numbril 631 3731 tööpäeviti kl 9-13) kui veebivormi kaudu

Kummalgi moodusel on oma plussid ja miinused. Telefoni teel küsides saab jääda anonüümseks, samuti saab keelenõustaja sinult vajadusel küsida täpsustavaid küsimusi. Kirjalikult on hea küsida keelenõu, kui küsimus käib pikema või keerukama lause või tekstiosa kohta. Küsimust kirjalikult saates lisa kindlasti taustainfo ja asjaolud. Näiteks lisa alati info, kust küsimuse all olev tekst või sõna pärit, kus seda soovitakse kasutada ning mis probleemi keelenõuandjate abil lahendada soovid.

Pane tähele, et suvisel ajal saab küsimusi esitada vaid kirjalikult, telefonile siis ei vastata.

 

Koolitused

Kui sulle siiski tundub, et sellest blogipostitusest ja välja toodud keelenõuallikatest jääb sulle väheks, siis kaalu Kõnetoru koolitustele tulemist.

Kui sinu eesmärk on kirjutada enesekindlamalt ja lihtsama vaevaga tarbetekste, siis kaalu Tallinna rahvaülikooli koolitust, mida viib läbi Kõnetoru koolitaja Marja Vaba. Koolitusel mõtleme, kuidas keelt paremini kasutada ning tutvustame lumehelbemeetodit, mis aitab tarbeteksti teadlikult planeerida ja kirjutada.

Hilissügisel 2024 on Tallinna rahvaülikoolis võimalik tulla eesti keele õigekirja töötuppa, kus tuletame meelde õigekirjareeglid, vaatame rohkesti elulisi näiteid headest ja mitte nii headest tekstidest ning teeme hulgaliselt praktilisi harjutusi.

Või siis telli tekstikirjutuse või eesti keele töötuba oma ettevõttele. Poolepäevane töötuba on mõeldud professionaalidele, kelle ülesannete hulka kuulub tekstide kirjutamine. Töötuba sobib nii algajale kui ka edasijõudnud kirjutajale. Kõnetoru õpetab funktsionaalset ehk lugejast lähtuvat tekstikirjutusmeetodit. Selle abil saab koos tiimiga leida töövõtted ja luua abimaterjalid, mis aitavad luua ka ajasurve all mõjusaid tekste. Töötoa täpne sisu ja kava selgub pärast ettevõtte tekstide analüüsi ja osalejate ootuste välja selgitamist.  Võta ühendust, et töötoa teemad ja aeg kokku leppida.