Kantseliit: mis see on ja kuidas seda vältida?

Mis on kantseliit?

Kantseliit on ülemäära keerukas ja kohmakas ametnikukeel. See on keelepruuk, mida iseloomustavad pikad laused, ebakonkreetne väljenduslaad, umbisikulisus ja ülemäärane ametlikkus.

Eelkõige on kantseliit kasutusel ametlikus asjaajamises, kuid sealt on see levinud ka avalikku keelekasutusse. Kantseliidi levikut on täheldatud juba nõukogude ajal. Huvitav tõik: sõna kantseliit mõtles välja nõukogude kirjanik Kornei Tšukovski. See on kokku pandud sõnast kantselei ‘kontor’ ja liitest -iit, mis tähistab meditsiiniterminoloogias põletikku. Nõukogude võim on läinud, kuid kantseliiti leidub avalikes tekstides endiselt.

 

Kantseliitlik tekst on nagu mõttelabürint, kuhu lugeja ära võib eksida.

 

Miks on kantseliit kehv valik?

Kantseliit ei ole lihtsalt keeruline ja taunitav keelekasutus. Häda on selles, et sellist keelepruuki kasutav tekst ei tekita lugejas usaldust ja selle sõnumid jäävad segaseks.

Kantseliitlikku teksti lugedes ei piisa tihti ühest lugemiskorrast, et sellest aru saada. Sellise teksti mõju on väike või lausa olematu, sest lugejal on keeruline sõnavahu tagant mõtet üles leida. Nii kirjutatud tekst ei arvesta lugeja ootuste ega vajadustega, jättes talle ebasõbraliku, üleoleva ja segase mulje.

Paremal juhul ei ole selline tekst lugejale abiks. Halvemal juhul aga ei usalda lugeja enam teksti kirjutajat ega soovi enam selle inimese/asutusega koostööd teha. Uuesti lugeja usalduse võitmine on aga juba keeruline ja pikk ettevõtmine.

 

Miks kantseliit tekstidesse hiilib?

Tihti on kantseliidi kasutamise põhjus harjumus: avaliku sektori keel saab sageli alguse juriidilisest keelest, kus kasutatakse keerukaid erialatermineid ja väga täpset sõnastust, et tekst oleks võimalikult üheselt tõlgendatav. Kirjutaja ei pruugi alati analüüsida, mis organisatsioonis kasutatavate sõnade ja väljendite taga tegelikult on. Sellest räägime hiljem lähemalt.

Selline täpsust ja korrektsust taotlev suhtlusstiil kandub tihti üle ka tavakasutajale mõeldud tekstidesse, kus see võib tekitada rohkem segadust kui selgust. Tavainimene ei pea teadma ega tabama juriidilise oskuskeele üksikasju.

 

Kantseliit võib tekstidesse ilmuda ka seetõttu, et kirjutaja meelest näitab see tema professionaalsust. Vahel kohtab uskumust, et keerulise kantseliitliku keele valdamine näitab inimese kutsemeisterlikkust ja asjatundlikkust.Kantseliit võib sellega harjunud kirjutajale tunduda tõsiseltvõetava ja piduliku stiilina. Ka uuringud näitavad, et kantseliidi valdamine võib panna selle kasutaja tundma end targa ja autoriteetsena.

 

Mõnikord võib hägusa väljenduse taga olla soov vastutust hajutada või jättagi kirjeldatavast probleemist segane mulje. Teine võimalus: kirjutajal pole endal teemast selget pilti ja keerulist, dokumentidest maha kirjutatud sõnastust kasutades proovib ta luua muljet, et on pädev sõna võtma.

 

Vahel võib liigkeeruka stiili kasutamise taga olla kirjutaja kartus eksida: arvatakse, et kantseliit ongi ainuvõimalik ja korrektne kirjakeel. Võimalik, et ilma harjumuspäraste väljendite kasutamiseta tundub tekst liiga napp ja mitte piisavalt ametlik.

 

Kuidas kantseliiti ära tunda?

Kantseliit võib teksti ilmuda nii sõna-, lause- kui tekstitasandil.

 

Sõnatasand

Kui märkad tavalugejale mõeldud tekstis on harva kasutatavaid võõrsõnu ja keerulisi erialatermineid, siis võib see olla märk kantseliitlikust stiilist. Näiteks võib mõnest tekstist lugeda, et probleeme adresseeritakse, teemasid markeeritakse või teostatakse resistograafuuringut.

Vahel kasutatakse konkreetsete terminite asemel hägusaid, näiteks raha asemel kirjutatakse maksevahendist, languse asemel negatiivsest arengust või töökohtade asemel tööhõivevõimalustest.

Tihti võib kantseliitlikes tekstides kohata ka väljendeid, mis on pigem rituaalsed kui kui infot edasi andvad. Näiteks võib teema olla jõuliselt laual või mingi probleem olla tõeline väljakutse.

 

Lausetasand

Lausetasandil paistavad silma teatud sõnad, mis ei kanna tähendust, näiteks antud (teema), (soovid teatud valdkonna) osas, teostati (seadme remont). Sellised laused saaks ümber sõnastada nii, et sõnu jääb vähemaks, kuid mõte jääb samaks nii, et selle täpsus ei kannata.

Kantseliitlikke tekste iseloomustab passiivne kõneviis. Näiteks võib lugeda, et tasumisele kuulub teatud summa, arve tasumine toimub kliendi poolt, uuring viidi läbi MTÜ poolt või ettevõtte poolt kasutatav müügimeetod on kahjustav.

Tihti leiab sellistest tekstidest liiga pikki fraase, kus nimisõna ees olevad rohked täiendid takistavad tekstist aru saamist, näiteks “tegemist on erinevate firma koostööpartnerite nimekirjas olevatele meie tooteid tarnivatele klientidele kohandatava firma tegevust tutvustava reklaamtekstiga”. Jutt käib reklaamtekstist, kuid see selgub alles lause lõpus, mis on nii pikk, et selle algus on juba meelest läinud.  Et aru saada, millega on tegu, tuleb lauset mitu korda lugeda.

 

Tekstitasand

Kantseliit ilmutab end tihti ka teksti struktuuris. Näiteks võib tekst alata ebaolulisest lähtepunktist. Võib-olla tuuakse teksti algul ära sündmuste kronoloogia, mitte ei anta lähemat infot pealkirjas märgitu kohta. Tekst võib olla koormatud ebavajalike detailidega või korrata tarbetut infot, nii et teksti struktuur muutub justkui labürindiks. Näiteks võib lugeja saada trahviteatise, kus loetletakse karistused selle maksmata jätmisel, kuid tekstist ei loe kuidagi välja, kes ja miks trahvi välja kirjutas ja kuidas seda maksta saab.

 

 

Kuidas kantseliitlikku teksti lihtsamaks kirjutada?

Kantseliidi ilminguid teades analüüsime nüüd kahte kantseliitlikku lauset ja kirjutame need ümber lihtsamaks ja loetavamaks.

 

Koosolekujuhtum

“Käesolevaga teatame, et antud küsimusele vastuse leidmiseks kokku kutsutava koosoleku teiepoolne aeg ei osutunud meile sobivaks.”*

Niimoodi vastati e-kirjale, kus tehti ettepanek teatud probleemi lahendamiseks koosolek kokku kutsuda ja pakuti välja võimalik koosolekuaeg.

  • Lause algab tüüpilise sissejuhatava fraasiga “käesolevaga teatame”, mis ei anna lause sisule midagi juurde. Lugeja saab selletagi aru, et lause eesmärk on infot anda.
  • Järgmiseks mainitakse “antud küsimusele vastuse leidmist”. Seegi fraas on üleliigne, kui eelmises kirjas oligi vaid üks küsimus: kas pakutud koosolekuaeg sobib või mitte.
  • “Teiepoolne aeg” on tüüpiline kantseliitlik fraas, kus “-poolne” ei paku sisulist lisainfot.
  • Kui nüüd lugeda kogu fraasi: “antud küsimusele vastuse leidmiseks kokku kutsutava koosoleku teiepoolne aeg”, siis lõppu jõudes on algus juba meelest läinud. Siin on nimisõnafraasi põhisõna ette lükitud palju täiendeid, mis võiks kas ära jätta või siis sõnastada need ümber nii, et põhiline sõnum ei mattuks ebaolulise info alla.
  • “Ei osutunud meile sobivaks” on arusaadav, kuid ka seda saab lihtsamalt väljendada nii, et infot kaotsi ei lähe.

Kuidas lause ümber sõnastada nii, et seda ei peaks sõnumi kätte saamiseks mitu korda lugeda? Selleks on mitu head võimalust, üks neist järgmine.

“Paraku ei sobi meile teie pakutud koosoleku aeg.”

See lause on lühem, selgem ja inimlikum, kusjuures infot on lauses isegi rohkem kui algses variandis. Samuti on lühem lause ametlikku keelekasutusse sobivalt viisakas.

 

Hõbepajujuhtum

“Projekteerimisele eelnevalt on läbi viidud Ristiku tänava, Paldiski maantee ja Härjapea tänava vahelisel lõigul kasvavate remmelgate inventeerimine, metsavaht-dendroloogi poolt on teostatud resistogaafuuring.”

Lause on pärit ühe linnaosavalitsuse Facebooki-postitusest, mis kutsub kohalikke äsja valmis saanud tänavaprojekti arutelule. Seega on see mõeldud tavainimesele, kes puude tervisega tegelevate spetsialistide oskuskeelt ilmselt ei valda ega peagi valdama. Kuid erialaterminoloogia pole lauses ainuke aspekt, millest on raske aru saada. Vaatame lähemalt.

  • “Projekteerimisele eelnevalt”: kui alustada lauset sõnaga “enne”, on sõnastus lihtsam ja lause mõte lugejale lihtsam jälgida.
  • “Ristiku tänava, Paldiski maantee ja Härjapea tänava vahelisel lõigul”: juttu on Ristiku tänava lõigust Paldiski maanteest Härjapea tänavani. Vale komakasutus jätab mulje, nagu oleks tänavalõike kolm, mitte üks. Tausta teadmata on raske öelda, kas teksti kirjutanud inimene ei tunne seda kanti või sattus teksti komaviga.
  • “… lõigul kasvatave remmelgate inventeerimine”: ilmselt on lugejale siin lauses kõige olulisem puude seisukord, kuid mainitud remmelgad kaovad nimisõnafraasi ära ega paista õieti väljagi.
  • .”…metsavaht-dendroloogi poolt on teostatud resistograafuuring” on tüüpiline kantseliitlik lausetüüp, kus kasutatakse poolt-konstruktsiooni ehk passiivset kõneviisi Peale erialaterminite jääb silma ka “teostamine”, sõna, mida kantseliitlikes tekstides palju leidub.

Kuidas see Facebooki-gruppi sobivaks sõnastada? Üks võimalus on järgmine.

“Enne ehitusprojekti alustamist uuris spetsialist Ristiku tänava hõbepajude olukorda Paldiski maanteest Härjapäea tänavani.”

Nii saab ühe lugemisega aru, mida spetsialist tegi. Lisaks otsustasime “remmelga” asendada “hõbepajuga”, sest viimane on tihemini kasutatav sõna, nii on tõenäolisem, et kõnealused puud kerkivad lugedes kohalikule silme ette.

 

 

Kuidas kantseliiti vältida?

Selleks, et kantseliiti vältida, tuleb sul keskenduda lugejale. Enne teksti koostamist mõtle järele, mis on sinu kirjatüki eesmärk, kes on selle lugeja ja milline mõju peaks tekstil lugejale olema. Loe edasi, kuidas teksti kirjutamiseks süsteemne plaan teha.

 

  • Proovi teksti vaadata lugeja pilguga: kas ühe lugemiskorraga on võimalik mõista, mida sa öelda tahad? Tehnoloogiavaldkonnas on kombeks rakendada vanaemale rääkimise põhimõtet: proovi kirjutada nii, nagu selgitaksid teemat oma vanaemale.
  • Kasuta kirjutades selge keele põhimõtteid. Selge keele juhised aitavad sul lugejaga arvestada ja tema lugemiskogemust meeldivaks muuta. Kui sina kirjutajana rakendad teksti koostades empaatiat, siis tunneb lugeja, et tekstis on tema peale mõeldud.
  • Mõtle läbi teksti struktuur, et see oleks lugejale selge ja loogiline. Näiteks ei ole alati mõistlik rääkida asjadest kronoloogilises järjekorras, sest lugejat ei huvita protsess, vaid tulemus. Samuti ei ole mõtet asjadest ette rutata: kui lugejal on midagi tegemata jäänud, näiteks arve tasumata või laenatud asi tagastamata, siis tuleta talle seda viisakalt meelde ega hakka kohe karistustest rääkima, selmet karistusvõimalused üles lugeda.
  • Kasuta pigem lühemaid kui pikemaid lauseid. Loobu stampväljenditest, näiteks käesolevaga, antud, teostatakse, -poolne, kuulub täitmisele/tasumisele, kohaldama/kohalduma, teenuse osutamine. Kasuta pigem aktiivset kõneviisi, s.t väldi lauseid, kus midagi tehti kellegi poolt. Samas tuleb jälgida, et teksti lihtsamaks tehes ei jääks tekst liiga napisõnaline, järsk ja otsekohene. Viisakusvormelid ja empaatia väljendamine aitavad teksti inimlikkust tuua.
  • Mõtle läbi oma sõnakasutus. Harva kasutatavad võõrsõnad võivad lugeja segadusse ajada. Kui kasutad erialatermineid, siis mõtle läbi, kas lugeja saab neist aru. Vahel võib tunduda, et erialatermin on täpsem. Arvestada tuleb siiski sellega, et lugeja ei pruugi olla sinu valdkonna asjatundja ja täpsem termin ei anna talle pahatihti rohkem, vaid hoopis vähem infot.
  • Kui sulle tundub, et vajad kantseliidi ohjeldamiseks rohkem nõu, siis kaalu Kõnetoru töötoa tellimist. Töötoas räägime lähemalt, kuidas kantseliiti ära tunda, toome rohkelt päriselunäiteid ning näitame nippe selgema ja lugejaga arvestava teksti kirjutamiseks.

 

Harjutamine teeb meistriks

Kantseliidi vältimine ei pruugi alati olla kõige lihtsam. Kui need väljendid ja kirjutamisstiil on kord juurdunud, on neid keeruline märgata, saati siis tekstist välja juurida.

Siiski tasub selle nimel pingutada. Pea meeles, et lihtsam lause ja tekst on pea alati parem! Nii on suurem tõenäosus, et sinu teksti sõnum jõuab lugejale kohale, nii tundud sa ise kirjutajana usaldusväärsem.

 

* Näitelause allikas: Reili Arguse artikkel kantseliidist