Eesti keeles on mõned võõrsõnad, mis võivad omavahel segamini minna. Segadust põhjustab nende sarnane kirjakuju ja hääldus. Siinses blogipostituses vaatlemegi kuut võõrsõnapaari, mida omavahel segi kiputakse ajama ja mille kasutamisel tavalisest tihemini eksitakse.
Uurime posituses, milline on nende sõnade õigekiri, tähendus ja päritolu ning kuidas neil vahet teha. Meil on taustainfo nende sõnade kohta aidanud sõnu paremini meelde jätta ja neid õigesti kasutada. Loodame, et ka sinul on sellest infost abi!
Nüüd aga igast sõnapaarist lähemalt.
Magistratuur ja magistrantuur
Magistratuur tähistab magistraatide ehk kõrgemate riigiametnike kogu Vana-Roomas (ja teistes riikides, kus riigiaparaat on üles ehitatud Vana-Rooma eeskujul).
Magistrantuur on magistriõpe.
Mõlemad võõrsõnad pärinevad ladina juurest magister, mis tähendab meistrit, ülemat, õpetajat. See omakorda on tuletis ladina sõnast magnus, mis tähendab suurt.
Mille järgi vahet teha? Jäta meelde, et magistraat on juba magistriseisuse saanud inimene. Magistrant seevastu alles proovib magistriks saada: magistrans tähendab keskladina keeli magistrikraadi andev. Sama loogika järgi on doktoriõpe doktorantuur.
Muide, magistri sugulassõnad on alamsaksa keelest eesti keelde laenatud meister ja itaalia päritolu maestro.
Basiilik ja basiilika
Basiilik on armastatud ja hinnatud maitsetaim, mida on peetud ürtide kuningaks. Nimetus on pärit kreeka sõnast basilikon, mis tähendab kuninglikku.
Basiilika on pikliku põhiplaaniga hoonetüüp, mille kesklööv on külglöövidest kõrgem. Paljud kuulsad kirikud on basiilikad. Vana-Kreekas oli basiilika basileuse ehk valitseja ametihoone. Sõna juured ongi kreeka väljendis stoa basilikē, mis tähendab kuninga koda.
Seega pärinevad mõlemad sõnad kreeka tüvest basileus ehk kuningas. Üks viis vahe meelde jätta on mõelda, et basiilika on maja: mõlemad lõppevad a-ga. Basiilik aga on ürt: mõlemad lõppevad sulghäälikuga.
Olgu mainitud, et samast tüvest pärinevad ka muinasjutuline koletis basilisk ja kreeka-bütsantsi päritolu mehenimi Vassili.
Pasha ja paša
Pasha on juudi-vene päritolu lihavõttetoit, mis koosneb kohupiimast, koorest, munadest, võist: toidukraamist, mida pühadele eelneva suure paastu ajal süüa ei võinud. Nii tekkisid lihavõtte- ehk paasapühadeks varud, mis tuli ära süüa.
Sõna on algselt pärit heebrea keelest, kus pesah tähistab paasapüha. Sõna tulekski hääldada häälikuühendiga -sh-, mitte -š-ga.
Soov täheühendit -sh- hääldada šaana võib pärineda 1990. aastatest, mil uued moodsad trükimasinad ei võimaldanud š-tähte trükkida. Nii tekkisid ajalehte shokolaad, shahh ja dushsh. Õnneks on sellised trükimasinad nüüd ajalukku jäänud.
Paša oli kõrgemate sõjaväelaste ja riigiametnike tiitel Türgi Osmanite riigis. Sõna juured on farsi (ehk pärsia) keeles. Sõna paša sugulane on padišahh, farsi keeli kuningas, kes võib mõnele lugejale meenuda lapsepõlves loetud saja rahva lugudest.
Standard, standardne ja standart
Standard tähendab (kvaliteedi)nõuete kogumit, ühtseid kohustuslikke nõudeid või juhtööre. Standard võib olla ka näidis või eeskuju. Sõna on meile jõudnud uuemal ajal inglise keele kaudu.
Standardist on tuletatud sõna standardne, mis tähendab standardile vastavat. Hääldades tundub, nagu oleks seal tegu tugeva -ta, kuid tuletus- ja õigekirjareeglid näevad ette, et normikohane kirjakuju on nõrga d-ga.
Standart on kuninga- või presidendilipp, mis heisatakse, kui riigipea oma residentsis viibib, või ruudukujuline lipp, mida ajalooliselt kasutati ratsaväeüksuse lipuna. See sõna on jõudnud meile saksa keele kaudu.
Nii inglise keelest laenatud standard kui saksa keelest meile jõudnud standart on pärit ühest tüvest.
Sõna estandart oli prantsuse keeles kasutusel juba 12. sajandil ning see tähistas sõjaväeüksuse lippu, mille alla ratsaväelased kogunesid. Sõna kogunemisega seotud tähendus ajapikku laienes. Standardit on nõuete kogumi tähenduses kasutatud alates 15. sajandist. Näiteks on teada, et inglise kaalumõõtu kutsuti kuninga standardiks.
Konstateerima ja konstanteerima
Konstateerima, ilma n-ita, tähendab sedastama või tõsiasjaks tunnistama. Sõna juured on ladina sõnas constat, mis tähendab teadaolevat või kindlat.
Konstandiga pole konstateerimisel mingit seost.
Konstanteerimisega on hakkama saanud näiteks Michael Faraday, Niels Bohr, Max Planck. Nemad on kirjeldanud mõnda teadusajaloos olulist konstanti ehk millegi kohta käivat jäävat, muutumatut suurust.
Tuntuim konstanteerija on Archimedes, kes kirjeldas maailma kuulsaimat konstanti piid.
Metroloogia ja meteoroloogia
Metroloogia on mõõtühikuid ja mõõtmist käsitlev teadusharu. Tõepoolest, mõõtmisel on oma teadus! Mõõtmistulemused mõjutavad nii suuri otsuseid kui igapäevaelu.
Sõna juured on kreeka päritolu sõnast metron, mis tähendab mõõtu: samamoodi nagu võõrsõnas metronoom.
Muide, ka eesti sõna mõõt, alggermaani laen, on samast juurest pärit.
Meteoroloogia on ilmastikuteadus, mis uurib atmosfääri – ikka selleks, et saaks meile igapäevaselt ilma ennustada.
Sõna aluseks on kreeka sõna meteoro, mis tähendab lendlevat või taevas olevat. Mõtlema hakates on see päris loogiline: atmosfäär ongi see, mida taevana tajume. Teisiti ja luuleliselt öeldes võiks meteoroloogia olla taevateadus.
Paremini aitab sõna meelde jätta ehk teadmine, et samast tüvest on pärit sõna meteoor, mis tähistab lend- ehk sabatähte.
Kokkuvõtteks
Tõime blogipostituses välja võõrsõnad, mis kipuvad keelekasutajail segi minema. Loodetavasti leidsid siit midagi kasulikku ja huvitavat.
Kui tunned, et vajaksid enesekindlust, siis kaalu Kõnetoru koolituse tellimist. Aitame sul enesekindlamalt kirjutada, tuletame meelde kirjutamise põhinipid ja õigekirjareeglid ning uurime, kust vajadusel keeleabi saada.