Sõnad

Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 on ilmunud! See on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Siin blogipostituses vaatame, mida on ÕS 2025-s uut võrreldes eelmisega ning kuidas uut sõnaraamatut kõige paremini kasutada. Uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025   Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ÕS 2025 ilmus nii veebis kui paberil. Uues ÕS-is on u 60 000 märksõna, sealhulgas 7000 […]

Kas sina oled üks neist, kellel tekib pidevalt küsi mõne sõnapaari kasutamisega? Enamik või enamus, järele või järgi, õigesti või õieti, pärast või peale, vahel või vahest …  Oleme kõik koolis õppinud, et neid sõnu tuleb kasutada õiges tähenduses. Ka eesti keele instituut kinnitab, et selliste sõnapaaride tähenduse kohta küsitakse keelenõu tihti. Selliseid kujult ja

Sellest blogipostitusest saad teada, mis on Sõnaveeb ja kuidas seda kasutada. Anname ülevaate olulisematest rubriikidest ning jagame nippe, kuidas Sõnaveebist oluline info üles leida.   Mis on Sõnaveeb? Sõnaveeb on Eesti keele Instituudi hallatav keeleportaal, kus leidub üle 200 sõnastiku ja terminibaasi. Portaali on EKI enda andmetel koondatud umbes 390 000 märksõna. Sõnaveebi suurim tugevus

Kuidas mõtlesid loodusest meie kauged esivanemad? Milline oli nende loodussõnavara? Keeleteadlaste arvates on looduskeskkonda tähistavad sõnad keeles üsna püsivad. Kui keeleajalukku vaadata, siis tundub, et maastiku, eluslooduse ja ilmastikuga seotu oli nende keeles ja meeles olulisel kohal.   Nii mõnedki loodussõnavara sõnad kuuluvad meie keele vanimate kihistuste hulka. See annab tunnistust, et need loodussõnu läks

Eesti keeles on mõned võõrsõnad, mis võivad omavahel segamini minna. Segadust põhjustab nende sarnane kirjakuju ja hääldus. Siinses blogipostituses vaatlemegi kuut võõrsõnapaari, mida omavahel segi kiputakse ajama ja mille kasutamisel tavalisest tihemini eksitakse. Uurime posituses, milline on nende sõnade õigekiri, tähendus ja päritolu ning kuidas neil vahet teha. Meil on taustainfo nende sõnade kohta aidanud

  Kas oled kunagi mõelnud, milliseid teid pidi sõnad meie keelde jõuavad? Teame, et sõnu laenatakse ühest keelest teise. Mõnda sõna võib pidada lausa maailmaränduriks. See tähendab, et sõna on lähtekeelest mitut puhku eri ajal või eri teed pidi tänapäeva rännanud, nii et me ei pruugi nende sugulust isegi ära tunda. Täna räägime kahest sellisest